Kehtestatud
direktori 23.01.2023
käskkirjaga nr 1-3/2

KALMETU PÕHIKOOLI KODUKORD

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Kalmetu Põhikooli (edaspidi kool) tegevuse raamid ja põhieesmärgid on väljendatud kooli põhimääruses, õppekavas, arengukavas ja teistes neile toetuvates dokumentides.

1.2. Kooli kodukord sisaldab kooli õpilaste ja töötajate omavahelise suhtlemise, käitumise ja ühistegevuse reegleid.

1.3. Koolis austavad õpetajad, kooli töötajad ja õpilased kõigi õpilaste õigust ning kohustust õppida ja õpetajate õigust juhtida õppeprotsessi. Vastastikune suhtlemine on viisakas ja lugupidav.

1.4. Kodukorrast kinnipidamine tagab koolis töörahu, õpilaste ning töötajate turvalisuse ja vara kaitstuse.

1.5. Kooli õpilased, õpetajad ja töötajad täidavad Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi.

1.6. Kooli igapäevane töö toimub vastavalt direktori poolt kinnitatud päevakavale ning tunniplaanile ja üldtööplaanile.

1.7. Õppe- ja kasvatustööd ning muud koolielu puudutav informatsioon on kättesaadav kooli kodulehelt, Stuudiumist ja stendidelt.

1.8. Koolielu tegemised jäädvustatakse ning kajastatakse kooli ja valla kodulehel ning kohalikes ajalehtedes.

2. ÕPILASE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

2.1. Õpilasel on õigus ja kohustus õppes osaleda.

2.2 Õppetööga seotud informatsiooni ülesmärkimine on õpilase kohustus, Stuudium on täpsustav ja toetav võimalus.

2.3. Õpilasel on õigus erinevate koolielu puudutavate või isiklike probleemide lahendamisel abi saamiseks pöörduda: klassijuhataja, aineõpetaja, õppealajuhataja, direktori või teiste kooli töötajate poole.

2.4. Õpilasel on õigus koolitervishoiuteenusele. Tervishoiuteenuse osutaja viibib majas teisipäeviti kell 10.00 kuni 11.30.

2.5. Õpilasel on õigus kooli varaga seotud küsimustes pöörduda klassijuhataja, aineõpetaja, majandusjuhataja või direktori poole.

2.6. Õpilasel on õigus aineõpetaja konsultatsioonile õpetaja poolt määratud ajal.

2.7. Õpilasel on õigus vastata järele ja sooritada järeltöid kokkuleppel aineõpetajaga.

2.8. Õpilasel on õigus osaleda kooli huviringides.

2.9. Õpilasel on õigus osaleda koolielu puudutavate dokumentide väljatöötamisel õpilasesindusse kuuluvate õpilaste kaudu.

2.10. Õpilasel on õigus saada tasuta õpilaspilet vanema taotluse alusel.

2.11. Õpilasel on õigus ja aukohus esindada oma kooli.

2.12. Õpilane täidab kooli töötaja seaduslikke korraldusi.

2.13. Kooli õpilane ei kahjusta oma tegevusega kaasinimeste turvalisust.

2.14. Kooli õpilane suhtub lugupidamisega kooli ja kaasinimeste varasse.

2.15. Koolist lahkudes tagastab õpilane õpilaspileti ja tema kasutusse antud õppevahendid.

3. KOOLIPÄEVA KORRALDUS

3.1. Õppe- ja kasvatustöö põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis ainetunnina, õppekäiguna või ekskursioonina väljaspool kooli vastavalt õppekavale ja tunniplaanile.

3.2. Tunniplaan on päevakava osa ja koostatakse lähtuvalt riiklikes õppekavades sätestatud õpilase nädalakoormusest, riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavast, õppeainete spetsiifikast. Tunniplaani kinnitab direktor.

3.3. Koolimaja uks avatakse õpilastele kell 8.00 ja suletakse kell 16.15.

3.4. Õppetunnid algavad koolis kell 8.30.

3.5. Õppetunni pikkus on üldjuhul 45 minutit, vahetund kestab 10 minutit, söögivahetund kestab 20 minutit. Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik.

3.6. Õpetaja alustab ja lõpetab tunni

3.7. Õpilane tuleb tundi õigeaegselt.

3.8. Õpilane tuleb tundi sooritatud kodutöödega, tal on tunnis kaasas kõik vajalikud õppevahendid.

3.9. Õpilase kohustus on tunnis võimetekohaselt õppida ja ennast arendada, lasta töötada õpetajatel ning klassikaaslastel.

3.10. Õpilane täidab temale antud ülesanded täpselt ja õigeaegselt.

3.11. Õppetunni ajal on keelatud kõrvaliste esemete kasutamine.

3.12. Mobiilside-, salvestus- ja muud elektroonilised seadmed on kooli ajal üldjuhul hääletud või välja lülitatud. Seadmete kasutamine koolimajas on lubatud enne koolipäeva algust (kuni kell 8.30), vahetundide ajal õues terrassil ning peale tunde (vastava klassi tunniplaanist lähtuvalt). Seadmete  kasutamine tunnis on lubatud vaid õpetaja loal.

3.13. Söömine ja joomine ja on tunnis lubatud vaid õpetaja nõusolekul. Närimiskummi närimine tunnis ei ole lubatud.

3.14. Vahetundide ajal on klassiruumide uksed lukustatud ja turvalisuse huvides õpilased klassiruumides järelevalveta ei viibi.

3.15. Õpilased ei ava ja ei sulge loata kooli ruumide aknaid, ega istu aknalaudadel. Samuti on keelatud loata lukustada uksi.

3.16. Vahetunnis peavad koolis korda vahetunniõpetajad. Vahetunniõpetaja jälgib ja juhendab õpilaste käitumist.

3.17. 1.-4. klassi õpilased on vahetundides esimesel korrusel ja 5.-9. klassi õpilased teisel korrusel. Pikkadel vahetundidel viibivad õpilased koos vahetunniõpetajaga sööklas, võimlas või õues. Vahetundide ajal õpilased garderoobis ei viibi.

3.18. Koolipäeva jooksul põhjendatud kooli territooriumilt lahkumiseks tuleb küsida luba klassijuhatajalt või aineõpetajalt.

4. KÄITUMINE KOOLIS

4.1. Kõiki kooli ruumides viibivaid täiskasvanuid tervitatakse viisakalt.

4.2. Õpilastele on tundide ajal toimuvatest tasuta üritustest osavõtt kohustuslik.

4.3. Peale õppetundide lõppu lahkuvad õpilased esimesel võimalusel koolimajast, bussi ootavad õpilased võivad viibida raamatukogus või kooli fuajees.

4.4. Õpilane võtab osa kooliümbruse korrastamisest.

4.5. Õpilane hoiab kooli vara, mööblit ja õppevahendeid (sealhulgas õpikuid).

4.6. Õpilasi esindab kooli õpilasesindus või lapsevanem (hooldaja, eestkostja).

4.7. Võimlas, riietusruumides, sööklas ja klassiruumides peavad õpilased täitma nende ruumide kasutamise erinõudeid.

4.8. Üleriided ja välisjalatsid jäetakse garderoobi. Õpilane hoolitseb ja vastutab ise kooli kaasa võetud isiklike asjade eest.

4.9. Kooliruumides kantakse sobivaid vahetusjalatseid. Vahetusjalanõudeks on tervislikud ja hügieenilised jalanõud, mis on liikumisel jalaspüsivad ja turvalised ning ei riku kooli sisustust. Vahetusjalatsiteks ei ole spordijalatsid. Koolimajast lahkumise korral vahetatakse jalatsid.

4.10. Koolimajas ja kooli territooriumil on keelatud tubakatoodete, e-sigareti, alkohoolsete jookide ja narkootiliste ainete tarvitamine, kasutamine ja omamine ning tegelemine hasartmängudega.

4.11. Koolis on keelatud lahtise tule ja pürotehniliste toodete kasutamine.

4.12. Korrarikkumise tunnis fikseerib aineõpetaja Stuudiumis.

4.13. Esimese kooliastme õpilane omab õpilaspäevikut ning kannab sinna vajaliku info, teise ja kolmanda kooliastme õpilane võib õpilaspäeviku asemel kasutada ka muid lahendusi.

4.14. Väljaspool kooli ja vabal ajal käitub õpilane vastavalt üldkehtivatele käitumisnormidele.

5. KOOLI VARA

5.1. Kool võimaldab õpilasel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid ja töövihikuid samuti kooli ruume ja vajadusel inventari.

5.2. Õpilane vastutab isiklikult talle kooli poolt kasutada antud õpikute ja teiste õppevahendite eest. Õpilane tagastab need vastavale aineõpetajale enne klassitunnistuse saamist või koolist lahkumisel enne dokumentide väljastamist. Töövihikuid, tööraamatuid ja töölehti õpilane tagastama ei pea, aga vastutab nende säilimise eest kasutamisperioodi jooksul.

5.3. Kooli vara rikkumisel või kaotamisel hüvitab kahju õpilane või vanem kokkuleppel kooliga või hangib uue, samaväärse vahendi.

6. HINDAMISEST TEAVITAMINE

6.1. Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtted ja kord on kättesaadav kooli kodulehel. Hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassijuhatajad ja aineõpetajad õppeperioodi alguses.

6.2. Õpilasel ja tema vanemal on õigus saada teavet õpilase hinnete kohta õpilaspäevikust, Stuudiumist, klassijuhatajalt või aineõpetajalt.

6.3. Järelevastamine või järeltööde sooritamine toimub õpetaja konsultatsiooni ajal või muul ajal kokkuleppel õpetajaga.

6.4. Kooli kodukorra täitmine on aluseks õpilase käitumise hindamisel.

7. ÕPPEST PUUDUMINE

7.1. Vanem teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, teavitab kool sellest vanemat hiljemalt järgmisel õppepäeval. Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast puudumise põhjuste äralangemist teavitab vanem kooli puudumise kestusest.

7.2. Kooli esindavate õpilaste nimekirja esitab vastutav õpetaja direktorile hiljemalt kaks tööpäeva enne ürituse toimumist.

7.3. Vanem teavitab kooli eelnevalt, kui õpilasel on vajadus lahkuda koolist õppepäeva jooksul. Antud perioodi õppematerjali on õpilane kohustatud omandama iseseisvalt.

7.4. Kui koolitöötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on koolil õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi või pöörduda õpilase elukohajärgse vallavalitsuse poole, kes korraldab meetmete rakendamise puudumise tegelike põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks;

7.5. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab kool hiljemalt järgmisel õppest puudumise päeval sellest õpilase elukohajärgset omavalitsust.

7.6. Andmed õpilaste kohta, kes on ühe õppeveerandi jooksul õppest mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20% õppetundidest, kantakse hariduse infosüsteemi.

8. ÕPILASTE TUNNUSTAMINE

8.1. Õpilast tunnustatakse ja tänatakse:

heade ja väga heade tulemuste eest õppetöös;

klassi või kooli eduka esindamise eest väljaspool kooli;

aktiivse klassi- ja koolivälise tegevuse eest;

silmapaistva heateo eest.

8.2. Õpilase tunnustamise ja tänamise meetodid on järgmised:

suuline kiitus;

kirjalik kiitus õpilaspäevikusse;

kirjalik kiitus Stuudiumisse;

direktori käskkiri;

kooli kiituskaart;

tänukiri;

diplom;

direktori vastuvõtt tublidele õpilastele koos vanematega;

osalemine preemiaekskursioonil;

parima ainetundja kiituskiri;

kiitusega põhikooli lõputunnistus.

8.3. Õpilaste tunnustamist puudutavad käskkirjad ja taotlused vormistatakse klassijuhatajate, aineõpetajate või teiste kooli töötajate ettepanekul.

9. ÕPILASTE MÕJUTAMINE

9.1. Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud tugi- ja mõjutusmeetmeid.

9.2. Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- ja mõjutusmeetme valikut.

9.3. Õpilase suhtes võib rakendada järgmisi tugimeetmeid:

arenguvestluse läbiviimine;

individuaalse õppekava rakendamine;

õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma või kooli juures tegutsevasse huviringi;

tugispetsialisti teenuse osutamine;

9.4. Õpilase suhtes võib rakendada järgmisi mõjutusmeetmeid, mida otsustab direktor või tema volitatud isik:

õpilase käitumise arutamine vanemaga;

õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;

õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus;

õpilasele tugiisiku määramine;

kirjalik noomitus;

esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine;

õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;

konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;

kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase vanema nõusolekul;

pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul. Sellest mõjutusmeetmest teavitatakse eelnevalt õpilase vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest. Sellest mõjutusmeetmest teavitatakse eelnevalt õpilase vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Õpilase mõjutusmeetmena ajutise õppes osalemise keelu koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused otsustab õppenõukogu. Enne selle mõjutusmeetme rakendamist võimaldatakse ka õpilase vanemal anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta.

10. VAIMNE JA FÜÜSILINE TURVALISUS

10.1. Kool loob tingimused õpilaste ja töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks ning tervise kaitseks koolis viibimise ajal.

10.2. Vaimset või füüsilist vägivalda märkav õpilane pöördub lähedal oleva täiskasvanu poole, kes osutab vajadusel esmast abi ja pöördub juhtumi lahendamiseks klassijuhataja, KiVa meeskonna, kooli juhtkonna või kooli tugimeeskonna poole;

10.3. Korduva füüsilise ja vaimse vägivalla ehk kiusamisjuhtumite lahendamisega tegeleb KiVa meeskond. Ohvri ja kiusamises osalenutega sõlmitakse edasised kokkulepped, et leida lahendus;

10.4. KiVa meeskonna liikmed informeerivad tulemustest klassijuhatajat, lisaks teavitab KiVa meeskond lapsevanemaid;

10.5. Vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamiseks peavad vahetundide ajal kooli üldkasutatavates ruumides korda korrapidaja-õpetajad korrapidamise graafiku alusel.

10.6. Kui õpilane lahkub klassist õpetajalt selleks nõusolekut saamata, teavitab õpetaja juhtunust direktorit või sotsiaalpedagoogi. Teavituse edastamise järgselt jätkab õpetaja tundi, klassist lahkunud õpilase turvalisuse eest kannavad hoolt kas direktor, sotsiaalpedagoog või nimetatud isikutelt selle endale ülesandeks saanud koolitöötaja.

10.7. Vaimset või füüsilist turvalisust ohustava juhtumi lahendamisel lähtutakse kooli kodukorras loetletud mõjutusvahenditest ning teistest seadusandlikest aktidest ning lähtutakse võrgustikutöö põhimõtetest.

10.8. Alkoholi, tubaka või muu aine omamise korral reageeritakse kooli töötajate poolt vastavalt ohu tõsidusele ning keealatud aine võetakse hoiule. Keelatud aine omamisest teavitatakse lapsevanemat ja vajadusel politseid. Äravõetu antakse üle vanemale või politseile vastavalt politseilt saadud korraldustele. Äravõetud eseme kohta tehakse protokoll.

10.9. Õpilaste vaimse ja füüsilise turvalisuse huvides võimaldab kool politseil läbi viia operatsioone tubakatoodete, alkohoolsete jookide ning narkootiliste ainetega seotud õigusrikkumiste ennetamiseks ja avastamiseks.

10.10. Õpilane saab jätta oma jalgratta selleks ette nähtud valveta hoidlasse, kasutades isiklikke turvavahendeid. Koolipäeva ajal on jalgrattaga sõitmine keelatud, erandiks juhendaja poolt läbi viidav jalgratturite koolitus.

10.11. Pimedal ajal ja halva nähtavuse korral kannab õpilane nõuetele vastavat helkurit.

10.12. Töövälisel ajal toimuvatest üritustest teavitab korraldaja eelnevalt mõistlikul ajal kooli juhtkonda.

10.13. Esemed, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, võetakse õpilase käest kooli hoiule ning tagastatakse õpilase vanemale või õpilasele vastavalt asja hoiule võtnud kooli töötaja otsusele esimesel võimalusel hoiule võtmise põhjuste ära langemisel.

11. ÕPILASTE ARVUTIKASUTUS

11.1. Õpilane suhtub kooli arvutitesse ja digiseadmetesse heaperemehelikult ning hoiab arvuti ümbruse söögist ja joogist puhtana.

11.2. Mittetöökorras olevast arvutist või sellega seotud seadmest teatab õpilane kohe õpetajale.

11.3. Kooli arvutid on õppetööga seotud ülesannete täitmiseks.

12. JÄLGIMISSEADMES-

TIKU KASUTAMINE

12.1. Turvalisuse tagamiseks kasutatakse koolimajas ja kooli territooriumil pilti salvestavat jälgimisseadmestikku.

12.2. Jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitatakse kooli välisuksele paigutatud teabetahvli ja kirjaga “Videovalve”.

12.3. Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse üks kuu salvestamise päevast arvates piiratud juurdepääsuga ruumis.

13. VÄLJASÕIDUD JA ÜRITUSED

13.1. Kooli poolt korraldatud üritused ning väljasõidud õpilastega toimuvad vastavalt õppe- ja kasvatustöö plaanile.

13.2. Enne väljasõitu toimub õpilaste ohutusalane instrueerimine ja lastevanemate teavitamine.

13.3. Õhtused üritused koolis lõpevad üldjuhul hiljemalt kell 21:30.

14. HÜGIEEN, TERVISHOID, VÄLIMUS

14.1. Õpilased ja kooli töötajad hoiavad kõikjal koolis puhtust ning korda ja täidavad üldtunnustatud hügieeninõudeid.

14.2. Õpilase riietus on korrektne, puhas ja eakohane. Kehalises kasvatuses kasutatavaid riideid ei kanta kogu koolipäeva kestel.

14.3. Kehalise kasvatuse tundides kantakse sportlikku riietust ja spordijalatseid.

14.4. Ülekoolilistel kogunemistel ja aktustel (õppeaasta alustamine ja lõpetamine, kooli lõpuaktus, Vabariigi aastapäeva aktus jne) kantakse pidulikku riietust.

15. LÕPPSÄTTED

15.1. Kodukord esitatakse arvamuse andmiseks hoolekogule ja õpilasesindusele ning selle kehtestab direktor.

15.2. Kooli kodukord arutatakse õpilastega läbi klassijuhatajatunnis pärast kodukorra kinnitamist.

KALMETU KOOLI ÕPIABI – JA TOETUSSÜSTEEM

EESMÄRK: kõikide õpilaste võimetekohane areng koolis ja eluks vajalike pädevuste omandamine
ÜLESANNE: varakult avastada õpilased, kelle

• õppimist segab, takistab või välistab mingi väline või isiksusest tulenev asjaolu ning reageerida võimalikult varases probleemide ilmnemise staadiumis
• ainealased võimed nõuavad lisatähelepanu

ÕPIABI-  JA  TOETUSSÜSTEEM  ON  SUUNATUD

• õpiraskustega õpilastele
• koolist puuduvatele õpilastele
• käitumisprobleemidega õpilastele
• tervisehäiretega õpilastele
• andekatele õpilastele

HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTE VÄLJASELGITAMINE

Hariduslike erivajaduste väljaselgitamise algatamise aluseks on õpilase

• mahajäämus õppetöös
• käitumisprobleemid
• tervisehäired
• anded

Erivajaduste väljaselgitamine toimub õpitulemusvestluse vormis (aineõpetaja analüüs, klassijuhataja analüüs, eripedagoogide poolt läbiviidud analüüs, testharjutused jne), mille käigus leitakse erivajaduse põhjus.

ÕPIRASKUSTEGA ÕPILASTE TOETAMINE
1. TUGISÜSTEEMID    ÕPPEPERIOODI SEES

Rakendada õpilastele, kellel  on mahajäämus õppetöös.

• aineõpetaja konsultatsioon ja õpiabi
• aineõpetaja rakendab hindamise erisusi (kajastub õpetaja töökavas)
• aineõpetaja selgitab koostöös klassijuhatajaga välja põhjused ja kavandab lahendused. Kui probleem ei lahene, informeeritakse õppealajuhatajat.

2.TUGISÜSTEEMID õppeveerandi lõpus

Rakendada kõigile, kellel on veerandihinne „1”,”2” või on antud vastav hinnang või on jäänud hindamata.

Aineõpetaja esitab veerandi lõpus õppealajuhatajale kirjaliku analüüsi iga õpilase kohta, kes sai tema aines kokkuvõtvalt hinde „1”,”2”   või  jäi hindamata.

Analüüs kirjeldab õpilasele osutatud õpiabi , annab hinnangu valitud  meetodite tõhususele ja teeb ettepaneku individuaalse arenguplaani (abistamine ja nõustamine , kõrgendatud järelevalve tunnitöö ja koduste tööde osas, tõhusam tunnitöö jmt)   ja/või muu tugisüsteemi rakendamiseks.
Toimub õpitulemusvestlus, milles osalevad aineõpetaja, õpilane, tema klassijuhataja ja lapsevanem

Vestluste käigus lepitakse kokku edasine tegevus

Kui õpilasel tuleb hoolimata eelpool mainitud meetmete rakendamisest taas kokkuvõtvalt hinne „1”, „2” või ta jääb hindamata, rakendatakse täiendava tugisüsteemina individuaalset õppekava
Direktor annab välja vastava käskkirja ja see tehakse teatavaks ka õpilase vanematele

3. TUGISÜSTEEMID õppeperioodi lõpus

Rakendada kõigile, kellel on aastahinne „1” või „2”.

• täiendavat õppetööd
• individuaalset õppekava pärast täiendavat õppetööd
• nõustamiskomisjoni suunamine ( nõustamiskomisjoni võib suunata ka õppeperioodi kestel)
• klassikursust kordama jätmine (kui täiendav õppetöö ei ole andnud tulemusi ja individuaalset õppekava ei ole otstarbekas rakendada)

4. TUGISÜSTEEMIDE osutamise mõjususe analüüsi süsteem

Järelvalvet kogu süsteemi toimimise ja vajalike toimingute teostamise üle teostab õppealajuhataja koostöös klassijuhatajatega ja kooli eripedagoogidega (logopeed, sotsiaalpedagoog ja parandusõppe õpetaja).

Õpiabi osutamise mõjusust hinnatakse regulaarselt  iga õppeveerandi keskel ja lõpus klassijuhatajate aruannete ja aineõpetajate analüüside põhjal ning iga õppeaasta  lõpus klassijuhatajate aastakokkuvõtete ja aineõpetajate analüüside põhjal.

5. Tugisüsteemid koolist puuduvate õpilastega tegelemiseks

Aluseks on õpilaste puudumised koolist ja nende põhjuste analüüs.
Õpetajate tegevused pikemaajaliselt koolist puudunud õpilase kooli saabumisel:

• tagada õpilase sulandumine õppe- ja kasvatusprotsessi
• tutvustada õpilasele õpetaja töökava ja hindamise aluseid
• luua õppimist toetav keskkond
• saavutada reaalsed ja jõukohased kokkulepped õpitulemuste omandamiseks ja hindeliste ülesannete sooritamiseks
• tagada  nõutavate õpitulemuste saavutamine õppeaasta lõpuks.

6. Tugisüsteemid käitumisprobleemidega õpilastega tegelemiseks

Aluseks on õpilase mittesoovitav käitumine ( eirab kooli  kodukorda ja ei arvesta üldtunnustatud käitumisnormidega).
Käitumisprobleemidega õpilaste mõjutamine:

• toimub individuaalne vestlus aineõpetaja juhtimisel
• toimub individuaalne vestlus klassijuhataja juhtimisel
• õpilase käitumisprobleemist informeeritakse lapsevanemat
• toimub individuaalne vestlus sotsiaalpedagoogiga
• toimub individuaalne vestlus õppealajuhataja juhtimisel
• toimub vestlus koos lapsevanema, klassijuhataja, aineõpetaja(te)ga direktori juhtimisel
• õpilase mitterahuldava käitumise arutamine õppenõukogus õppeaasta lõpus
• individuaalse õppekava/ käitumise tugikava rakendamine

7. Tugisüsteemid andekatele
1.Andekate laste toetamine tunnis:

• keerukama raskusastmega ja ainekava laiendavad ülesanded;
• kaasahaaramisvõimalused ainetundides:
  • õpilane suunatakse omandatud materjali rakendama ja näiteid välja töötama;
  • satelliitõpetajana kasutamine (suunatakse mahajääjat aitama);
  • ülesanded ekspertidele (tasemelt tugevamad ja loovuse rakendamist nõudvad ülesanded).
• edukas õpilane aitab lisamaterjalidega tunni ettevalmistamisel;
• projektõpe;
• vajadusel individuaalne õppekava;
• õpetaja edastab infot  õpilastele väljaspool kooli toimuvatest ainealastest üritustest.

2. Andekate laste tunniväline toetamine:

• tunniväline tegevus (aineringid, projektides osalemine, klubiline tegevus, individuaalsed konsultatsioonid, loeng jms);
• ettevalmistav töö aineolümpiaadideks, konkurssideks jms;
• suunamine huvikoolidesse
• osalemine koolivälistel ainealastel üritustel, võistlustel, konkurssidel;
• koostöö perekonnaga, aineõpetajatega, spetsialistidega;
• õppematerjali otsimine Internetist;
• uurimustööde, vaatluste ja katsete tegemine ning juhendamine;
• projektõpe;
• ülesanded video, televisiooni- ja raadiosaadete alusel;
• teatrisse, kinno, muuseumi, näitusele suunamine;
• loovtööd kunstide alal;
• lisalektüüri lugemine ilukirjandusest, populaarteaduslikest raamatutest, teaduskirjandusest ja perioodikast (ka võõrkeeles).

3.Andekate laste tunnustamine:

• sõnaline ja kirjalik hinnang;
• tänukirjad;
• kiituskirjad;
• direktori käskkiri;
• direktori vastuvõtt;
• ekskursioon.

Õpilaste Kalmetu Põhikooli vastuvõtmise tingimused ja kord

Kord kehtestatakse ”Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 27 lõige 5 ning haridus- ja teadusministri 19.08.2010 määrusega nr 43 kehtestatud “Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord” ja Viljandi Vallavolikogu 25.06.2014 otsus nr 109 ”Kooli direktorile volituse andmine” alusel.

1. Reguleerimisala

(1) Käesoleva korraga sätestatakse õpilase Kalmetu Põhikooli (edaspidi kooli) vastuvõtmise tingimused ja kord.

2. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra kehtestamine

(1) Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra kooli veebilehel.

3. Õpilase kooli vastuvõtmine

(1) Kooli vastuvõtmiseks esitab sisseastuja või piiratud teovõimega sisseastuja puhul vanem kooli direktorile järgmised dokumendid:

1) kirjaliku avalduse (lisa 1);

2) sisseastuja isikut tõendava dokumendi või sünnitunnistuse koopia;

3) koopia õpilase tervisekaardist;

4) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;

5) õppeaasta kestel kooli astumisel esitada direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või hinnetelehe koopia jooksva õppeaasta kohta;

6) õpilaspileti foto.

(2) Sisseastuja või vanem ei pea taotlusele lisama enda isikut tõendavat dokumenti digitaalallkirjaga kinnitatud taotluse esitamise korral.

(3) Sisseastuja, kes on eelnevad õpingud läbinud välisriigis, lisab taotlusele lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud dokumentide asemel välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja.

4. Esimesse klassi vastuvõtmine

(1) Esimesse klassi võetakse õpilasi, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Koolikohustuslikust east  noorema õpilase vastvõtmine toimub vanema taotlusel, kui nõustamiskomisjon või koolieelne lasteasutus on hinnanud lapse koolivalmidust ja soovitanud kooli õppima asumist.

(2) Kool tagab õppimisvõimalused kõigile selleks soovi avaldanud koolikohustuslikele isikutele, kellele on kool elukohajärgne kool.

(3) Esimesse klassi astumiseks esitab vanem (lapse seaduslik esindaja)  kooli direktorile järgmised dokumendid:

1) kirjaliku avalduse (lisa 1);

2) lapse sünnitunnistuse (või muu lapse isikut tõendava dokumendi) koopia;

3) õpilaspileti foto;

4) tervisekaardi;

5) koolivalmiduskaardi.

(4) Kooli võetakse vastu ka erivajadustega lapsed, rakendades vajadusel kodu- või individuaalõpet. Lihtsustatud õppekava alusel saavad õppida eriõppele määratud lapsed vastavalt nõustamiskomisjon otsusele.

5. Õpilase üleminek ühest koolist teise

(1) Õpilase ühest koolist teise üleminekuks loetakse õpilase ühe kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist ning teise kooli samale haridustasemele vastuvõtmist. Õpilane jätkab uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud.

(2) Klassi, kus õpilane õpinguid jätkab, määrab õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust, järgmistel juhtudel:

1) välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul, kui ta ei ole varem Eestis õppinud;

2) isiku puhul, kellel puudub läbitud õpinguid tõendav dokument;

3) isiku puhul, kes on eelnevalt õppinud lihtsustatud õppes ja soovib õpinguid jätkata põhikooli riikliku õppekava järgi;

4) isiku puhul, kes eelnevalt õppis koolis, kus rakendati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nominaalsest õppeajast erinevat nominaalset õppeaega;

(3) Euroopa koolist tulnud õpilase puhul arvestatakse Euroopa koolide põhikirja konventsioonis sätestatut. Õpilane asub õppima selles klassis, mis vastavalt haridus- ja teadusministri 19.08.2010 määruse nr 43 lisas esitatud võrdlustabelile vastab Euroopa kooli klassile, kus ta õpingud katkestas.

6. Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase õpingute jätkamine

(1) Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilane, kes on enne välisriiki asumist õppinud Eesti koolis ning soovib jätkata põhihariduse omandamist Eestis, asub õppima sama kooli vastavas klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel võib õpilane vajadusel jätkata õpinguid madalamas klassis.

(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava. Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava lähtudes eelnevast õpikogemusest ja arvestades kooli õppekava.

7. Isiku õpilaste nimekirja arvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas korras sätestatut.

8. Õpilaste üle arvestuse pidamine kooli vastuvõtmisel

(1) Kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 36 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS).